KЬLMA SХJA KRIISID

Teine maailmasхda oli vaevu lхppenud, kui inimkond sццstis ajstusse, mid vхib vabalt pidada Kolmandaks maailmasхjaks, ehkki хige omapдraseks.

Lддneriikide eesmдrkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni pidurdamine, Saksamaa tasьhendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.
NSVL eesmдrgiks oli USA mхju vдhendamine Euroopas, sхjas savutatu kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

1947.aasta mдrtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning ьtles ,et Ameerika Ьhendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid kхigil oli selge keda president silmas peab. Seda kхnet loetakse Trumani doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kдivitamishetkeks. 1946.aasta mдrtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus ьles koondama jхude vхitluseks kommunismiohu vastu.Churchili kхnes kхlas esmakordselt mхiste “raudne eesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV
Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lддneriikide suhtes.

Saksamaa lхhestumine

Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lддneriikide ja NSVL vahel pхhimхttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais kьsimustes. Kuigi vдliselt rддkisid endised liitlased vajadusest sдilitada ьhtne Saksamaa, tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mхjuvхimu
Euroopas suurendada.

Lддneriigid, kel oli pхhjust karta Nхukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ьhiselt. Esialgu ьhendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nхustusid ameeriklaste ja inglastega liituma ka prantslased, kes oleksid soovinud nдha oma vaenlast pigem jagatuna, kui ьhtsena. Saksamaa lддnepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi lдbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa ьlesehitamisele. Idatsoonis aga lдks vхim Nхukogude sхjaliste administratsiooni surve tхttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide kдtte.

1948.aastal alustati lдnesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli
Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vддrtusetu marga vдljavahetamises tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nхukogude administratsiooni sellest ei teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekддndeks rahareformi, alustas Nхukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini lддnesektori blokeerimist (kestis 324 pдeva).

Lддne-Berliini дhvardas nдlg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati
Lдne-Brliini varustamist хhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm seisis taas suure sхja lдvel. Stalini eesmдrk oli sundida lддneliitlasi loobuma Berliinist vхi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama
NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma uut sхda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis, seepдrast ei ьletanud ta piiri sхja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva lхpetas blokaadi.

Berliini kriisiga sai kхigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. 24. mail 1949. astal jхustus Saksamaa Liitvabariigi pхhiseadus.
Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur. Mхnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud sьndmusi lддnemades kьlma sхja alguseks. Pдrast seda muutusid Ida-Lддne suhted varjamatult vaenulikuks. Algas vхidurelvastumine. Vastase nхrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi vхtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.

Marshalli plaan

Trumani doktriini jдtkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretдri kava majandusabist Euroopa riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja kaubanduspartnereid, kes oleksid vхimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka lддneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lддne-Saksamaa tugevnemine vхis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda nхudsid NSVL lьlitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka
NL-le ja oli хnnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi abist keelduma.

USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi eest.Tдnu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang, tццstustoodang ja pхllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tдhendas ka
Euroopa riikide sattumist ьha rohkem USA mхju alla. Eriti puudutas see
Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.

NATO

Kartes sхjalises mхttes vastasele alla jддda, tдiustasid mхlemad pooled pidevalt oma sхjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi vesinikupomme. USA konstruktorid tццtasid vдlja strateegilisi pommitajaid,
NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt tдiustati хhu-ja raketitхrjesьsteeme. Vхidurelvastumine jдtkus kuni 1980 aastate keskpaigani ning viis selleni, et nii USA kui ka NL ьletasid mitmekordselt mхistliku kaitsevajaduse taseme.

Lддne-Euroopa riigid, kel ei olnud vхimalust selliseid relvavrusid hankida, otsisid kaitset koostццs USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi
Pхhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab pakkuma kaitset Saksama vхimaliku rьnnaku eest. 1955. astal sai aga
Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi
Varssavi Lepingu Organisatsioon.

Korea sхda (1950-1953)

Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasхja lхppedes hхivasid Nхukogude vдed Pхhja- ja Ameerika vдed Lхuna-Korea. Maa jagati piki 38.paralleeli pooleks. Pхhja-Koreas upitas NL vхimule endise
Nхukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku reziimi, lхunas valitses autoritaarne, mхnevхrra leebem valitsus. Maa jagamine viidi lхpule 1948.aastal. Lхunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ЬRO, ja pхhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajхul oma vхimu alla ьhendama.
Pхhja-Korea jхudis sхjaettevalmistustes kaugemale.

Juunis 1950 tungisid Pхhja-Korea vдed ootamatult ьle 38.paralleeli. Nad vallutasid peaaegu kogu Lхuna-Korea. Rahvusvaheline ьldsus mхistis aga
Pхhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nхukogude delegatsiooni puudumist , vхttis ЬRO vastu otsuse saata Lхuna-Korea iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika vдed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika vдeьksused Koreas ja alustasid pealetungi, mille kдigus vabastati Lхuna-Korea ja vallutasid omakorda enamik Pхhja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht, et sхda laieneb kohe maailmasхjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste jдrel sхlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lхuna-Koreasse jдid valvama
Ameerika vдed. Jagatuks on Korea jддnud tдnani. Pхhjas on endiselt jддnud vхimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini arenenud Lхuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sхtta Hiina.See tхrjus omakorda ameeriklased tagasi mхlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks ja pol aaastat positsioonisхda. Pideva vaststikku pommitmiseg pьhiti maa pealt enm-vдhem kхik Korea linnad. Ameerika vдejuhatus kaalus tхsiselt
Kirde-Hiina linnade j sхjvдebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski ei lдinud, sest kardeti NL vastulццki.

Paralleelselt sхjtegevuseg kдivitati vaherahukхnelused alates 1980 aastast toimunud demokratiseerimine.

Koreas hukkus ьle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54
246 inimesi. Sхja ebamддrane tulemus jдttis vхimaluse tхlgendada sed suvaliselt. Kхik sхja osapooled kuulutasid oma vхitu, kuid tegelikult olid kхik kaotajad.

“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine oli vajalik mхlemale poolele. NL дhvardas lддnemaailma vхimsate vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL ьmber rajatud 250 sхjavдebaasi.
Mхlemad pooled hoidsid oma relvajхude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga ьlimalt kulukas.

Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL хhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka seoses Kuuba sьndmustega.

Kariibi kriis

1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel
Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tхukas
Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.

Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud
Nхukogude tuumalхhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus kььndis USA keskosani. Arenes ьliterav rahvusvaheline sхjalis-poliitiline kriis-
Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jхuda kompromissini. NL viis oma raketid Kuubalt дra ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei rьnda
Kuubat ega pььa jхuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakьmneid baasina.

Lдhis-Ida kriis

Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sхda alustas
Egiptus, mille eesmдrgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli ьlekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mдngis
Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sхjajuhtimise effektiivne metoodika.
Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sхda kestis 6 pдeva ning lхppes
Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli vдed
Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

Kьlm sхda kestis veel kaua aega ja selle tдhtsaks sьndmuseks si
Berliini mььri pьstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lхplikult lхhestas Saksamad ning sьvendas lahkhelisid Euroopas. Kьlma sхj lхpust sai rддkida ainult 1985.aastal, pдrast Gorbatsovi ja Reigani lдbirддkimistest.

Kasutatud kirjandus:

A. Adamson “Lдhijalugu” 12. klassile 2000.a.

Eric Hobsbwm “Ддrmuste ajastu” 2002.a.

Sisukord:

Sissejuhatus............................................................
................1

Saksamaa lхhestumine........................................................1-2

Marshlli plaan.....................................................................2-
3

NATO....................................................................
................3

Korea sхda........................................................................
..3-4

Kariibi kriis.......................................................................
..4-5

Lдhis-Ida kriis.......................................................................
.5

Kasutatud kirjandus...............................................................6